Strateegia eesmärk on rohelisema elukeskkonna loomine, andes rohkem ruumi ratastele läbi autoliikluse vähendamise. Selleks luuakse kaasaegne jalakäijate ja ratturite põhi-, tugi- ning rohevõrk Pärnu keskuslinnas ja osavaldades. Selle saavutamiseks on määratletud kuus peamist eesmärki:
Rattasõidu osakaalu suurendamine
rattaliikluse osakaal aastaks 2030 on 19%.
Rattateede ohutuse suurenemine
aastaks 2030 kergliiklejate osalusel liiklusõnnetuste arv ei suurene.
Rattateede põhivõrgu laiendamine
põhivõrgu kriteeriumitele vastava sidusa võrgu kogupikkus aastaks 2030 on 30 km.
Rattasõit kodu ja kooli vahel kasvab
rattasõidu osakaal kooli liikumisel aastaks 2030 on 25%.
Rataste parkimisvõimaluste suurendamine
avalikus omanduses olevate ratta parkimiskohtade arv lähte- ja sihtkohtade juures suureneb 300 koha võrra aastaks 2030.
CO2 jalajälje vähendamine
CO2 heite vähendamine 720 tonni aastaks 2030+.
Abilinnapea ning Valimisliit Pärnu Ühendab liige Silver Smeljanski kiitis strateegiat ja selgitas “põhivõrk paraneb oluliselt juba ka uue silla ehitusega. Pärast uue silla valmimist on planeeritud põhimagistral Raba tänavalt üle uue kolmanda silla, mis lõpuks jõuab Supeluse tänava kaudu randa välja. Sinna on planeeritud kahesuunaline autotee, mille ääres on mõlemal pool ka kergliiklusteed. Edaspidi on plaanis kõik Pärnu suuremad teed ääristada kergliiklusteedega, et oleks mugav ja turvaline autovabalt liikuda. Tähtis on oluliste sõlmpunktide transpordikoridoride ja tööstusalade terviklike lahenduste väljaarendamine (nt Raba tn, uus sild, Pargi tn läbimurre, Aia tn, Esplanaadi, Supeluse tn, Riia mnt, Suur-Jõe tn, Jannseni tn, kesklinna sild, Keskväljak, Pikk tn, Mai tn, bussijaam, Loode-Pärnu tööstuspiirkond jne.
“Aastaringne kasutus pole meie kliimas see, mida oodatakse, aga kui meil oleks parem kergliiklustaristu, siis kindlasti kasutataks kergliiklust ka rohkem. Strateegias on arvestatud ja prioritiseeritud laste liikumist, et lapsed saaksid liikuda turvaliselt ja mugavalt kooli,” kommenteeris abilinnapea.
“Strateegia on väga oluline kirjeldamaks tulevikuplaane, et linn oleks kompaktne n-ö 15 minuti linn, kus ei peaks autot kasutama. Strateegia põhieesmärgiks on mugavam, kiirem ja ennekõike turvalisem liiklemine. Liiklemine Pärnu linnas on ka praegu turvaline, ent pole võrreldav eeskujuriikidega nagu näiteks Belgia, Taani või Holland. Proovime ikka heade eeskujude poole püüelda,” lisas Smeljanski.
Pärnu jalgrattaliikluse strateegigaga 2030+ on võimalik lähemalt tutvuda järgmisel lingil: