Tallinnas PROTO avastustehases toimunud turismikonverentsil tunnustati rahvusvahelise säästvat turismi arendava organisatsiooni Green Destinationsi (rohelised sihtkohad) programmis osalevaid Eesti turismisihtkohti ning anti üle rohelise sihtkoha tunnustused. Pärnu on üks seitsmest sihtkohast, kes roheliste sihtkohtade pilootprogrammis alates 2020. aastast osaleb ning tänavu kevadel pälvis Pärnu piirkonna kestliku ja säästliku arendamise eest pronkstaseme. Selle tunnustuse suvepealinn nüüd kätte saigi, auhinna võttis vastu Pärnu abilinnapea Silver Smeljanski.
Pronksiväärilisena on Pärnul õigus kasutada Green Destinationsi ametlikku logo ja lippu. Lipp lehvib Pärnus 2024. aasta juunini.
Pärnu linnavalitsuse linnaarengu peaspetsialist Kristel Rääk selgitas, et roheliste sihtkohtade tegevus ja tunnustused pole seotud ainult turismiga, vaid laiemalt elukeskkonnaga.Programmis osalemiseks tuli Pärnul täita ja kaitsta sajast kriteeriumist koosnev raport, mis hõlmas looduse (kogu ökosüsteemi), keskkonna (veekäitlus, õhukvaliteet, prügimajandus), kliima, kultuuri ja traditsioonide, elanike sotsiaalse heaolu (sh elanike tervis, tööhõive), ettevõtluskeskkonna ja külalislahkuse ning elanike kaasatuse ja omavalitsuse juhtimise seotud valdkondi.
„Pärnu läbis põhjaliku keskkonnaauditi, kus välisaudiitorid kõiki neid valdkondi kindlate kriteeriumide järgi vaatlesid ning mille põhjal anti meile hinnang, kus on välja toodud Pärnu tugevused ja nõrkused. Roheliste sihtkohtade komiteele avaldasid muljet meie põhjalikkus ja kõrge motiveeritus jätkusuutlikkuse teemadega edasi liikuda, kuid välja toodi ka mitmeid kitsaskohti ja vajakajäämisi ühes soovitustega,“ sõnas Rääk.
Näiteks soovitati määrata maakonnale üks konkreetne vastutaja, kes tegeleb terve regiooni keskkonnaküsimustega. Energia- ja kliimavallas tahetakse tegevuskava ja täpseid meetmeid, mida süsinikujalajälje vähendamiseks rakendatakse.Pärnu linn ongi äsja asunud energia- ja kliimakava koostama, Pärnumaa omavalitsuste liit koostab ühise kliima- ja energiakava ülejäänud kuuele Pärnumaa omavalitsusele (Häädemeeste, Kihnu, Lääneranna, Põhja-Pärnumaa, Saarde ja Tori vald).
„Raport tõi ka välja, et peame üle vaatama oma reovee puhastamise ning siingi oleme juba soovitusest tegudeni jõudnud: Pärnu linna ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arengukava on uuendamisel ja oktoobris toimub selle avalik arutelu,“ ütles Rääk. Lisaks mainitule soovitasid keskkonnaaudiitorid koostada turismi mõjuanalüüs ja töötada välja turismi mõjuplaan; mõõta külastajate ja maakonna elanikkonna rahulolu; seada paika jäätmete vähendamise eesmärgid ja luua järelevalvesüsteem ning inimesi keskkonnateadlikkuse vallas rohkem koolitada.
Uus auditeerimine toimub kahe aasta pärast ning selleks ajaks peavad auditis välja toodud soovitused ja puudujäägid olema leidnud lahenduse. Siis on Pärnul võimalik saada pronksist kõrgem tase. Lisaks püüavad kõik seitse pilootprogrammis osalevat Eesti sihtkohta pääsu maailma saja rohelise sihtkoha hulka. Selleks tuleb igal kohal esitada oma piirkonnast TOP100 maailma rohelisema sihtkoha konkursile üks edulugu, mida saab rahvusvaheliselt eeskujuks tuua. Läinud aastal esitas Pärnu konkursile linnalehmade projekti, tänavu saadeti konkursile „Kihnu – ainulaadne ja ehe“ edulugu. Maailmas ainulaadne linnalehmade projekt viiski Pärnu TOP100 sekka, kas ka Kihnu oma unikaalse kultuuriruumi ja ajaloopärandiga suudab sama, selgub 5. oktoobril Green Destinations Global Days konverentsil.
Eesti sihtkohtade osalemist programmis rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond ja programmi veab EAS-i turismiarenduskeskus. Lisaks Pärnule osalevad programmis Saaremaa koos Muhuga, Hiiumaa, Tartu, Järvamaa, Lahemaa ja Rakvere. Pilootprogrammis osalevate sihtkohtade osalemiskulud tasub 2022. aasta novembri lõpuni EAS. Mujal maailmas on roheliste sihtkohtade programmiga liitunud enam kui 250 sihtkohta.
