Möödunud suvel alanud Pärnu lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimistööd on jõudnud lõpule ning lennujaam taas lennuliiklusele uuesti avatud.
Oktoobri alguses taastub lennuühendus Pärnu ja Ruhnu vahel. Ruhnu reisilennud toimuvad kaheksa korda nädalas, lisaks veel 2-4 kaubalendu. Liinilende Kihnu ei tule.
Reisiterminali rekonstrueerimine ja lennuraja lõplik valmimine on planeeritud käesoleva aasta viimastele päevadele.
Terminal valmib tuleval aastal
AS Tallinna Lennujaama juhatuse esimehe Riivo Tuvikese sõnul on regionaalsetesse lennujaamadesse investeerimine äärmiselt oluline. „Regionaalsed lennujaamad on oluliseks osaks kohalikust elust, toimides ärikeskkonna katalüsaatorina ja luues eeldusi uute tööstusharude ja äriettevõtete tekkimiseks.
Vastutus ettevõtete meelitamisel regiooni jääb kohaliku kogukonna kanda, kuid meie soov on siin Pärnut aidata. Täna avatav rekonstrueeritud lennuliiklusala on suureks sammuks edasi Pärnu regiooni atraktiivsemaks muutmisel ja ühendamiseks maailmaga, mis võib endaga kaasa tuua uusi arengusuundi, millele me täna isegi mõelda ei oska,” rääkis Tuvike lennuliiklusala avamisel ning lisas, et 2021. aasta lõpus valmiva reisiterminali renoveerimise tulemusena on lennujaam võimeline teenindama samaaegselt 80 sisenevat ja 80 väljuvat reisijat.
„Lennujaam hakkab teenindama eelkõige kohalikku turismi, kuid avab piirkonnale võimaluse ka rahvusvahelisteks liinideks nagu on ka Tartus,“ ütles majandus- ja taristuminister Taavi Aas. „Pärnu linnavalitsus ja ettevõtted on olulised partnerid Pärnu lennujaama kasutamisel ja reisijate toomisel. Usun, et heas koostöös saavad pärnakad luua seni avastamata võimalusi kohaliku elu ning turismi edendamiseks,“ lisas Aas.
Pärnu-Helsingi suvelennud
Pärnu linnavalitsuse turismiarenduse peaspetsialisti Orvika Reilendi ütlust mööda on linn koos ettevõtjate ja Tallinna Lennujaamaga erinevaid Pärnusse lendamise võimalusi uurinud ning lennufirmadega kohtunud. Lähiajal on neid kohtumisi veel tulemas.
Juunis avaldasid Pärnu, Tartu ja Kuressaare esindajad kokkusaamisel Tallinna Lennujaamaga oma ootused lennuühendustele. „Pärnu soovib ennekõike suveliinide avamist Helsingisse ja/või Stockholmi ning Riiga. Suveperioodi all peame silmas aega mai keskpaigast septembri keskpaigani. Kokkuvõtvalt võib öelda, et kõigi kolme linna eelistustes on esikohal Helsingi ja teisel kohal Stockholm. Pärnu, Kuressaare ja Tartu on ka valmis arutama omavahelist koostööd, sh lennuki jagamist ja nn lennukolmnurga ehk ringlendude loomist. Samas on Pärnule esmatähis, ja ilmselt ka kõige tõenäolisem, saada suviseks ajaks otselend Helsingist,“ rääkis Reilend.
Praegu ei ole veel ükski lennufirma valmis Pärnusse kommertslende tegema. Regulaarsed tšarterlennud soojamaa kuurortidesse toimivad väga hästi, mistõttu erasektor üksi ei taha Pärnu suunal riske võtta.
Reilendi sõnutsi on ettevõtjad pakkunud välja, et Pärnusse võiks otselende tegeva firma leida riigi ja omavalitsuse ühishankega. Arvestada tuleks, et suviseid liine planeeritakse 1-2 kuud ette ning piletite etteostu aeg on 14-21 päeva.
„Töö selle nimel, et tuleval suvel hakkaksid Pärnusse Soomest ja/või Rootsist lennukid lendama, jätkub. Nüüd peame koos ettevõtjatega turundama Pärnut potentsiaalsetele lennureisijatele sihtkohana, kuhu saab tulla õhutranspordiga,“ lausus Reilend.
Pärnu lennujaama aastaringne käitamise kulu on ligemale miljon eurot. Pärnu linnavalitsus toetab Pärnu lennujaama aastas 400 000 euroga.
Lennuliiklusala rekonstrueerimine
AS Tallinna Lennujaam allkirjastas Pärnu lennujaama lennuliiklusala rekonstrueerimise ehituslepingu ühispakkumise teinud ettevõtetega AS TREV-2 Grupp ja Wesico Project OÜ maksumusega 13,9 miljonit eurot mullu 2. juulil.
„Pärnu lennujaam on objektina meie ettevõtte jaoks kindlasti märgilise tähendusega, kuna Eestis ei avane just ülemäära sageli võimalusi lennundustaristu rajamiseks,” lausus TREV-2 Grupi juhatuse esimees Sven Pertens. „Meie projektimeeskonnale oli kahekilomeetrise lennuraja rekonstrueerimine nii väljakutseid esitav kui ka innustav projekt, kuna saime seeläbi anda oma panuse ühe Eesti õhuvärava uuendamisse.“
Tööde käigus rekonstrueeriti lennurada, mis on nüüd 1970 x 30 meetrit, laiendati ruleerimisteed, rekonstrueeriti õhusõidukite perroon, paigaldati automaatne ilmastiku seiresüsteem, uuendati lennuvälja tulesüsteemi ning ehitati uus hoolde- ja päästetehnika angaar.
Multifunktsionaalses angaaris, millel suurust üle 1000 ruutmeetri, saaks korraldada erinevaid suursündmusi ja üritusi nagu langevarjuhüppeüritused, lennupäevad, kontserdid, festivalid, lennunduskoolitused jms.
Foto: Lilli Tölp
