Valimisliit Pärnu Ühendab on linnaelanikest moodustatud apoliitiline ühendus, mis ei ole seotud ühegi erakonna tegevusega. Meid ühendab soov panustada kodukandi arengusse, tahe muuta elu siinkandis kõigi jaoks paremaks, atraktiivsemaks ja tegusamaks.
Meie seas on väga erineva taustaga inimesi. Pole valdkonda, milles me kaasa rääkida ei suudaks: valimisliidu ridades on ettevõtjaid, spordi- ja kultuuritegelasi, sotsiaalsektori ja kodanikuühenduste asjatundjaid, avaliku sektori tippjuhte. Meie inimesed on omandanud linnajuhtimises kompetentsi ja tõestanud, et me ainuüksi ei luba, vaid me teeme ka ära.
Valija usaldust ja usku meisse kinnitab eelmistel valimistel saadud tugev tulemus, mis andis meile võimaluse moodustada kaks toimekat koalitsiooni. Meie esindajad on kuulunud volikokku ja komisjonidesse: Vahur Mäe on olnud linnavolikogu ja koalitsiooninõukogu esimees, Rainer Aavik, Meelis Kukk ja Silver Smeljanski abilinnapead, meerina on üle kuue aasta töötanud Romek Kosenkranius.
Märksõnadeks noored ja koostöö
Politoloog Rein Toomla on öelnud, et valimisnimekirja kvaliteedi üheks tunnuseks on korduvalt kandideerivate inimeste arv: lõviosa meist jätkabki, kandes edasi järjepidevust, ent mängu tulevad uuedki tegijad. Tulevik on noorte päralt, kes annavad omaealistele eeskuju ja innustavad: uute liikmetena on tiimis noorte innovatsioonikeskuse Pärnu HUUB eestvedaja Eerik Hannus ja noor ettevõtja, sotsiaalhoolekandesektoris üle Eesti nõustamisteenuseid pakkuv Jaanus Mäe. 27-liikmelisest ühendusest leiab teisigi uusi nägusid.
Et muuta kodulinn maailma parimaks elukohaks, oleme valmis koostööks kõigi poliitiliste jõududega, kel on meie programmiga rohkelt ühisosa. Otsuste tegemise eel peame oluliseks kohalike elanike arvamuse väljaselgitamist, mis aitab tagada ühtlase arengu kogu omavalitsuses.
Ei saa unustada, et peale keskuslinna vajavad kõrgendatud tähelepanu Paikuse, Audru ja Tõstamaa osavalladki. Sel põhjusel jätkame investeerimisega väljaspool keskust, kuulame ning arvestame kaugema kandi elanike huvisid ja vajadusi.
Viimaste aastate investeeringud
Linnamajanduse ja -arengu üheks võtmeküsimuseks on projektidele Euroopa Liidu (EL) toetusraha hankimine. Pärnu on siin olnud tubli: aastatel 2014–2021 oleme saanud toetust 96 eri valdkonna projekti elluviimiseks, kusjuures viimase viie aastaga oleme investeerinud koguni 18 miljonit eurot.
Mahukas tänavavalgustuse rekonstrueerimise projekt Mai ja kesklinna piirkonnas, Tammiste hooldekodu kaks uut hoonet, 30 kilomeetrit kergliiklusteid, Rohu tänava üürimaja, Raja lasteaed ja uus linnaujula, Värati väikesadam Tõstamaal, Rukkilille tööstusküla Paikusel ning hajaasustuse programmi töös hoidmine on vaid mõni näide tehtust.
Suur arenguhüpe toimus ühistranspordis, mis nüüdsest arvestab osavaldade elanike liikumisega kodukoha ja keskuse vahel. Pärnut imetletakse võime eest teenuseid operatiivselt ümber korraldada ja arendada. Näiteks toimib meil juba mitu aastat moodne sotsiaaltranspordisüsteem, mis lähtub abivajaja soovidest ja on integreeritud maakonna ühistranspordikeskuse töösse.
Vaadates lähitulevikku
Järgmisel neljal aastal peame jätkuvalt oluliseks välisvahendite kaasamist. Kuna ELi eesmärk on liikmesriikides kliimaneutraalsuse saavutamine, plaanime targalt ära kasutada rohepöörde rahastamisega seotud võimalusi.
Samal ajal ei tohiks esikohal olla iga hinna eest roheenergia tootmine. Prioriteediks olgu pigem looduskeskkonna säilitamine, jäätmemajanduse korrastamine ja loodust arvestava tootmise arendamine. Sestap seisame hea jäätmemajanduse kava korrastamise eest, jagame noortele maast madalast pakendiringluse alast teavet – näiteks paigaldame lasteaedadesse ja koolidesse jäätmesorterid –, oleme lageraiete vastu ja soosime rohealadel liigirikkuse säilitamist.
Pärnu on maakonna suurim tõmbekeskus ja siin on enim töökohti. Meie programmis on kesksel kohal eri tüüpi investeeringute koju toomise soodustamine, et siinne ettevõtlus edeneks ja Pärnusse tekiks juurde uusi suurema sissetulekuga töökohti. Linnale on olulised kiired ühendusedki: sügisel valmib renoveeritud Pärnu lennujaam, algamas on turvaliste 2+2 maanteede ehitus Tallinna ja Riia suunal ning Euroopa suurprojekt Rail Baltic, mis toob Tallinna vaid 40minutilise sõidu kaugusele.
Lähikümnendil tõotab Pärnust saada strateegiline logistikakeskus ja riiklikult tähtis sõlmpunkt, mida läbivad eri transpordiliigid annavad tugeva tõuke piirkondlikuks majanduskasvuks ja seeläbi keskmise palga tõusuks.
Linna rahaasjad on heas seisus
Pärnu on säilitanud oma finantsvõimekuse ja viimastel aastatel seda jõudsalt kasvatanud – linna netovõlakoormus on kümnendi madalaim, olles praegu mitu korda parem, kui näiteks eeskujuks toodud Tartul või Haapsalul.
Läbimõeldud finantsjuhtimisega oleme loonud võimekuse rahastada tulevikus ükskõik milliseid projekte ja seda olukorraski, kus välisrahastust pole võimalik saada. Näiteks oleme praeguse koalitsiooniga alustanud Raba–Pargi uue silla ehitust: viimase aastaga on valminud ehitusprojekt, antud ehitusload ja koostatud rahastusplaan.
Samal ajal jätkub tänavavalgustuse LED-lampidele üleviimise projekt, ehitatakse uusi tänavaid ja kergliiklusteid, korrastatakse rannaala ja puhkealasid, renoveeritakse lasteaedu ning Pärnu Päikese, Rääma ja Raeküla kool. Käsil on Rehepapi jalgpallikeskuse – moodne spordikompleks ühes kunst- ja tavamuruväljaku ning sisehalliga – rajamine.
Valimisliidu liikmed paluvad teid, head linnakodanikud, olge aktiivsed ja tulge 11.–17. oktoobrini valima!
